Peapaelad: Helbepärg ja Helbevoog
Peapael on mu lemmik lahendus päevadel, kui tuul tahab juustest üle käia ja kapuuts ei mahu mütsiga koos. Panin siia kõrvuti kaks varianti: Helbepärg – heegeldatud reljeefse mustriga, ja Helbevoog – kootud, turbani laadne palmikuline peapael. Mõlemad on pehmed, venivad ja nii igapäevased, et unustad nad pähe.
Need kaks peapaela sündisid tegelikult üsna erinevalt. Helbepärg oli nagu tormakas kevadhommik – ideest valmis paari päevaga, muster peas keerlemas ja lõng sõrmede all kuum. Helbevoog seevastu võttis aega, sest tahtsin, et palmiku joon oleks perfektne ja servad hoiaksid oma kuju ka siis, kui olen terve päeva taksoroolis või tuul puhub Vormsi sadamas vastu. Mõlemad said lõpuks sellised, mida kannan rõõmuga ka väljaspool fotokaamerat.
Helbepärg on see, mille paned pähe ja ei pea enam midagi sättima. Reljeefne pind hoiab peapaela paigal, servad on pehmed ega hakka kõrva taga kiskuma. See on minu “võta ja mine” peapael – alati valmis, alati usaldusväärne. Lõng on mõnusalt kohev, just paraja jäikusega, nii et ta ei veni välja ega jää õhtul lonti.
Helbevoog on aga täiesti teist nägu. Ta on turbani moodi, palmik jookseb diagonaalis ja annab näole õrna raamjoone, mis sobib eriti hästi siis, kui juuksed on lahti või krunnis. Kui kannan seda autos, tunnen end peaaegu nagu vana Hollywoodi filmis – pehme valgus, soe vill, ja natuke salapära. Mõni klient on isegi küsinud, kust ma selle “poe peapaela” sain. Ma siis naeratan ja ütlen: “Pole poest, Maimu aitas heegeldada.”
Maimu muidugi kommenteerib iga kord, et “Tiina, sa võiks need kõik ühte korvi panna ja poe lehele panna”. Ja Bim? Tema testib materjalid enne, kui ma need tööle võtan. Kui kass võtab lõngakerast kinni ja nurrub, tean, et sellest tuleb hea asi. “Kassi sertifikaat” – aus käsitööline ei alahinda seda!
Ühel õhtul istusin köögilaua taga, lõngad laiali, tass kohvi kõrval. Aknast sadas laia lund. Mõtlesin, kui palju erinevaid mustreid olen aastatega proovinud – ja kuidas igal mustril on oma tuju. Helbepärja reljeef nõuab kindlat rütmi ja tähelepanu, Helbevoo palmik seevastu lubab fantaasial voolata. Nii nagu eluski – üks annab struktuuri, teine laseb hingata.
Kui neid kaht kõrvuti vaadata, on nad nagu õed. Üks sirge ja süsteemne, teine kergelt boheemlaslik. Aga mõlemad hoiavad sooja, mõlemad on tehtud armastusega ja ilma kiirustamata. Heegelnõel ja vardad on mu kätes nagu pikendus mõtetele – nad teevad nähtavaks selle, mida sõnadesse panna ei saa. Peapael on lihtne asi, aga selle sees on alati killuke hinge.
Kui otsid endale või sõbrale kingitust, siis peapael on üllatavalt hea valik. Väike asi, aga praktiline ja personaalne. Ja kui paned selle kingipakki koos pisikese sedeliga “valmistatud Tiina Butiigi kambris”, tead, et annad edasi midagi, mis on päriselt tehtud – mitte toodetud.
Igal Helbepärjal ja Helbevool on väike erinevus, olgu see siis silmuste rütmis või lõnga toonis. Aga just see teebki neist päris käsitöö. Kui soovid näha rohkem pilte, leiad need allolevalt tootekaardilt.